2020 ja edaspidi

Õiguslik jälgimine – detsember 2019.

On uus aasta, aga ka uus kümnend oma väljakutsete, piirangute ja lubadustega.

Nende probleemide paremaks lahendamiseks heidame lühikese pilgu tagasi aastale 2019.

Rohkem kui aasta pärast isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist on määruse rakendamise esialgne hindamine juba võimalik.

Euroopa järelevalveasutused on võtnud kasutusele oma uued volitused ja kehtestanud oma esimesed sanktsioonid.

Samuti on nad loonud koostöö piiriüleste kaebuste lahendamiseks.

Võib märkida järgmisi tähelepanekuid:

• Võimude sihikul on nii GAFAM kui ka väiksemad struktuurid.

Selle tõestuseks on näiteks CNILi poolt Google'ile määratud viiekümne miljoni euro suurused trahvid ja Berliini ametiasutuse poolt kinnisvarafirmale Deutsche Wohnen 14,5 miljoni euro suurused trahvid.

Samal ajal trahvitakse haiglaid, koole, telekommunikatsiooniettevõtteid, aga ka ühendusi ja avalik-õiguslikke üksusi väiksemate summadega, sageli turvakohustuste rikkumise, näotuvastuse ebaproportsionaalse kasutamise, aga ka küpsiste ebaseadusliku kasutamise eest, nagu hiljuti Belgias.

• Raskused tekivad aga siis, kui ametiasutus seisab silmitsi ettevõtete märkimisväärse geograafilise kontsentratsiooniga.

Seega hakkavad Iirimaa menetluslikud viivitused Facebooki ja WhatsAppi vastu esitatud kaebustega seoses järelevalveasutuste kogukonnas diplomaatilisi segadusi tekitama.

Vaatamata neile raskustele näeme vastavuse suurenemist ja õigusraamistiku järkjärgulist selginemist.

Sellele selgitusele on kaasa aidanud Euroopa Kohtu hiljutised otsused veebis andmete kogumise, kaasvastutuse mõiste ja õiguse olla unustatud kohta.

• Väljaspool Euroopa konteksti on andmekaitsest ja privaatsusest saamas globaalne probleem.

Ameerika Ühendriikides ei jää kaugele maha föderaalne kaubanduskomisjon (Federal Trade Commission), määrates Facebookile rekordilise viie miljardi dollari suuruse trahvi (kokkuleppe).

California tarbijate privaatsusseadus, mis jõustus 2020. aasta alguses, saab ka Californias tegutsevate ettevõtete õigusraamistikuks.

Samal ajal kui Hiina arendab düstoopiat, mis kehtestab oma elanikkonna laialdase jälgimise, võetakse Aasias ja Aafrikas, eriti Indias, Togos ja Keenias, vastu andmekaitseseadusi.

2019. aastal kerkisid esile suured mured, mis arenevad lähiaastatel.

• Küpsiste abil veebis andmete kogumine on üks peamisi aruteluteemasid.

Kuigi Euroopa e-privaatsuse direktiivi projekt, millelt palju (liiga palju?) oodati, on Euroopa Komisjoni uue ettepaneku ootuses takerdunud, tuleks küpsiste kasutamist ja reklaamitehnoloogiate üldist tegevust reguleerivaid reegleid selgitada. 

Eesmärgiga anda internetikasutajale vabam ja konkreetsem nõusolek oma andmete töötlemiseks.

• Tehisintellekt on lõpuks lähiaastate üks olulisemaid teemasid.

Seoses näotuvastuse ja üldisemalt biomeetriaga kujutab see endast nii võimalust kui ka väljakutset meie demokraatlikele ühiskondadele.

See pole ilmaasjata uue Euroopa Komisjoni programmis silmapaistval kohal ning CNIL on sellel teemal avaliku arutelu algatanud.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on koostanud nimekirja Euroopa algatustest sellel teemal.

Tehisintellekt on ka järgmise rahvusvahelise konverentsi (CPDP) teema, mis toimub Brüsselis 22.–24. jaanuarini.

Need kaalutlused viivad meid küsimusteni, mis ulatuvad uute tehnoloogiate kasutamise eetiliste aspektide käsitlemisel kaugemale õigusraamistikust.

Lisaks seadusele on kaalul inimväärikus, kuna meie demokraatiaid rünnatakse üha raskemini kontrollitava teabega.

Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias valijainfo manipuleerimisega seotud skandaalid tekitavad küsimusi meie tulevaste ühiskondlike valikute kohta habras poliitilises, majanduslikus ja keskkonnaalases kontekstis.

Globaalne visioon tundub üha vajalikum, et läheneda tulevastele aastakümnetele pärast 2020. aastat.

Selle ülesande viis läbi Euroopa andmekaitseinspektor Giovanni Buttarelli, kes suri enneaegselt 2019. aastal.

Tema mõtted avalikustati hiljuti manifesti kujul „2030: uus visioon Euroopale“, mis lõpeb kümnepunktilise tegevuskavaga jätkusuutliku privaatsuse tagamiseks.

Seosed, mida ta loob andmekaitse, demokraatia ja inimväärikuse vahel sügavate keskkonna- ja sotsiaalsete muutuste kontekstis, on tõeline inspiratsiooniallikas.

Piisavalt, et teravdada oma kriitilist mõtlemist ja kujutlusvõimet selle aasta alguses, mis loodetavasti saab olema võimalikult ilus.

Anne Christine Lacoste

Katkend Bruno DUMAY raamatust: GDPR DEKRÜPTSIOON – ettevõtete ja organisatsioonide juhtidele, strateegilistele osakondadele ja töötajatele – eessõna Gaëlle MONTEILLERilt