Milliseid Prantsuse õigusstruktuure isikuandmete kaitse üldmäärus mõjutab?

„Andmetöötleja on juriidiline isik (ettevõte, omavalitsus jne) või füüsiline isik, kes määrab töötlemise eesmärgid ja vahendid, st eesmärgi ja viisi, kuidas seda tehakse“ (CNIL)

Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) kohaldub igale organisatsioonile, olgu see siis avalik-õiguslik või eraõiguslik, kes töötleb isikuandmeid enda nimel või mitte, seega:

• • Et see on asutatud Euroopa Liidu territooriumil,

• • Või et selle tegevus on otseselt suunatud Euroopa elanikele.

Prantsusmaal on mitut tüüpi eraõiguslikke, avalik-õiguslikke ja ühingulisi õigusstruktuure. Siin on mittetäielik loetelu peamistest asjaomastest struktuuridest.

ERAÕIGUSLIKUD STRUKTUURID

1. Füüsilisest isikust ettevõtja (EI)

2. Ühe osanikuga osaühing (EURL)

3. Osaühing (SARL)

4. Aktsiaselts (PLC)

5. Ühe osanikuga lihtsustatud aktsiaselts (SASU)

6. Lihtsustatud aktsiaselts (SAS)

7. Täisühing (SNC)

8. Usaldusühing (SCS)

9. Aktsiatega piiratud vastutusega ühing (SCA)

10. Koostöö- ja osalusühiskond (SCOP)

11. Kinnisvarabüroo (SCI)

12. Piiratud vastutusega kutseühing (SELARL)

AVALIKUD ÕIGUSLIKUD STRUKTUURID

1. Avalik haldusasutus (EPA)

2. Tööstus- ja kaubandusliku iseloomuga avalik-õiguslik asutus (EPIC)

3. Segamajandusettevõte (SEM)

4. Kohalik avalik ettevõte (SPL)

5. Munitsipaalasutus / raekoda (EPC)

ASSOTSIATIIVSED ÕIGUSLIKUD STRUKTUURID

1. Föderatsioon

2. Ühinguseadus 1901

3. Avalikele teenustele osutatavaks tunnistatud ühing (ARUP)

4. Üldhuviühing (AIG)

5. Kultuuriühing

6. Spordiühing

7. Heategevus

8. Kutseliidud

KOHALIKUD OMAVALITSUSED

Põhiseaduse artikkel 72 sätestab erinevat tüüpi kohalike omavalitsuste olemasolu:

1. Omavalitsused,

2. Osakonnad,

3. Piirkonnad,

MAJANDUSLIKUD HUVIGRUPPID

1. Majandushuviühingud.

ERAÕIGUSLIKUD STRUKTUURID

Eraõiguslikud juriidilised isikud on üksikisikute või juriidiliste isikute loodud üksused äri-, tööstus- või käsitöötegevuseks. Nende suhtes võidakse kohaldada ettevõtte tulumaksu (IS) või tulumaksu (IR). Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on riigi või kohalike omavalitsuste loodud üksused üldistes huvides olevate ülesannete täitmiseks. Nende suhtes kehtivad erieeskirjad kontrolli ja rahastamise osas.

Igaüks neist peab järgima isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR), eelkõige seetõttu, et nad hoiavad palgalehtede koostamiseks kõiki oma töötajate andmeid ning suure enamiku puhul olenevalt nende tegevusest ja töödeldavate andmete tundlikkusest.

AVALIKUD ÕIGUSLIKUD STRUKTUURID

Avalikud õigusstruktuurid on riigi või kohalike omavalitsuste loodud juriidilised isikud üldistes huvides ülesannete täitmiseks. Neid eristab eraõiguslikest õigusstruktuuridest mitu eripära, sealhulgas:

• Avalik eesmärk: Avalike juriidiliste struktuuride peamine ülesanne on täita riigi või kohalike omavalitsuste määratletud üldise huvi missiooni. Seega peavad nad teenima üldist huvi, mitte üksikisiku või üksikisikute rühma huve.

• Avalik kontroll: Avalikud juriidilised struktuurid alluvad avalikule kontrollile, mida teostavad riigiasutused või kohalikud omavalitsused. Selle kontrolli eesmärk on tagada avalike vahendite nõuetekohane kasutamine ja vastavus üldhuvi eesmärgile.

• Avalik juhtimine: Avalikke õigusstruktuure juhivad riigi või kohalike omavalitsuste poolt ametisse nimetatud isikud, mitte aktsionärid või eraomanikud. Seetõttu kehtivad neile spetsiifilised juhtimiseeskirjad, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ja vastutus.

• Avalik rahastamine: Avalikke õigusstruktuure rahastatakse suures osas avalikest vahenditest, mida saadab riik või kohalikud omavalitsused. Nad võivad saada ka annetusi ja toetusi, kuid nende peamine rahastamine jääb avalikuks.

• Avalik vastutus: Avalikud juriidilised struktuurid vastutavad avalike vahendite nõuetekohase kasutamise ja oma avalikes huvides seatud ülesannete täitmise eest. Neid saab nende kohustuste täitmata jätmise eest kohtu alla anda.

Kokkuvõttes on avalik-õiguslike struktuuride peamine ülesanne täita üldise huvi ülesandeid, nad alluvad avalikule kontrollile, neid juhivad riigi või kohalike omavalitsuste määratud isikud, neid rahastatakse suures osas avalikest vahenditest ning nad vastutavad nende vahendite nõuetekohase kasutamise ja oma missiooni täitmise eest.

ASSOTSIATIIVSED ÕIGUSLIKUD STRUKTUURID

Igal ühingu või föderatsiooni tüübil on oma eripärad tegutsemisreeglite, vastutuse, rahastamise jms osas ning need tuleb valida ühingu eesmärkide põhjal. Igaüks neist peab vastama isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR) ja see võib olla kriitilise tähtsusega olenevalt töödeldavate andmete tundlikkusest.

Need assotsiatiivsed õigusstruktuurid on üksikisikute või juriidiliste isikute loodud juriidilised isikud, kelle eesmärk on mittetulunduslike eesmärkide saavutamine ning projektide või tegevuste elluviimine erinevates valdkondades, nagu kultuur, sport, solidaarsus, keskkond jne. Neid eristab avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest õigusstruktuuridest mitu eripära, sealhulgas:

• Ühinemisvabadus: Õiguslikult moodustatud ühingud luuakse nende liikmete vaba liikmelisuse alusel, ilma et nad peaksid eelnevalt riigilt või üheltki muult avaliku sektori asutuselt luba saama. See vabadus on sätestatud rahvusvahelistes ja siseriiklikes inimõiguste ja põhivabadustega seotud tekstides.

• Mittetulundusühing: Ühingute juriidilise struktuuri eesmärk on taotleda omakasupüüdmatuid eesmärke, ilma et nad püüaksid teenida kasumit oma liikmetele või juhtidele. Kogu nende tegevusest saadud kasum tuleb reinvesteerida eesmärkide saavutamisse.

• Autonoomia: Ühingulisi juriidilisi struktuure juhivad nende liikmed, kellel on oma tegevuse korraldamisel, ressursside haldamisel ja strateegia määratlemisel suur autonoomia.

• Läbipaistvus: Õiguslikult moodustatud ühendusstruktuuride suhtes kehtivad läbipaistvuseeskirjad, mille eesmärk on tagada nende ressursside nõuetekohane haldamine ja otsuste õiguspärasus. Eelkõige peavad nad pidama regulaarset raamatupidamist, avaldama oma aastaaruanded ja andma oma tegevusest oma liikmetele aru.

• Vastutus: Õiguslikult tegutsevad ühendusstruktuurid vastutavad oma tegude ja otsuste eest oma liikmete ees, aga ka kolmandate isikute ees, kellega nad võivad koostööd teha. Neid saab süüdistuse esitamise korral või kohustuste täitmata jätmise korral kohtu alla anda.

Kokkuvõttes on assotsiatiivsete juriidiliste struktuuride eesmärk mittetulunduslik, need luuakse liikmete vaba liikmelisuse alusel, neil on juhtimises suur autonoomia, nad alluvad läbipaistvusreeglitele ning vastutavad oma tegevuse ja otsuste eest.

KOHALIKUD OMAVALITSUSED

Prantsusmaal on territoriaalvõim avalik-õiguslik juriidiline isik, mis teostab oma territooriumil teatud volitusi, mis on talle riigi poolt delegeeritud.

Põhiseaduse artikkel 72 sätestab kohalike omavalitsuste olemasolu; nad langetavad „otsuseid kõigi volituste osas, mida saab kõige paremini rakendada nende tasandil”.

Sama artikkel sätestab, et need kogukonnad valitsevad end vabalt valitud nõukogude kaudu. Seega on neil õiguslik ja finantsiline autonoomia, kuid ainult seadusega antud haldusvõim.

Kohalikke omavalitsusi eristab teistest avalik-õiguslikest struktuuridest mitu eripära, eelkõige:

• Lähedus: Kohalikud omavalitsused on kohalikud struktuurid, mis asuvad kodanike vajadustele võimalikult lähedal. Nad vastutavad kohalike avalike teenuste osutamise eest, nagu regionaalplaneerimine, haridus, kultuur, sport, tervishoid, transport jne.

• Autonoomia: Kohalikel omavalitsustel on oma juhtimises ja korralduses teatav autonoomia, isegi kui see on seadusega piiratud. Seega saavad nad määratleda oma kohaliku poliitika ja vastu võtta oma territooriumile kohandatud reegleid.

• Valimisõigus: Kohalikke omavalitsusi juhivad kohalikud valitud ametnikud, kelle kodanikud valivad kohalikel valimistel. Need valitud ametnikud vastutavad kohaliku omavalitsuse juhtimisega seotud oluliste otsuste tegemise eest.

• Rahastamine: Kohalikel omavalitsustel on oma eelarve, mis koosneb suures osas kohalikest maksudest (kinnisvaramaks, eluasememaks jne) ja riiklikest toetustest. Samuti võivad nad koguda oma tulu olenevalt osutatavatest avalikest teenustest.

• Koostöö: Kohalikud omavalitsused saavad omavahel koostööd teha ühiste meetmete elluviimiseks, seadmete või teenuste jagamiseks või ressursside koondamiseks. See koostöö võib toimuda omavalitsustevahelisel, osakondadevahelisel, piirkondlikul või rahvusvahelisel tasandil.

Kokkuvõttes on kohalike omavalitsuste missiooniks pakkuda kohalikke avalikke teenuseid, neil on teatav autonoomia oma juhtimises ja korralduses, neid juhivad kohalikud valitud ametnikud, neil on oma eelarve ja nad saavad omavahel koostööd teha.

MAJANDUSHUVIGRUPID ja GDPR

Majandushuviühing (GIE) on juriidilise isiku staatusega rühm, mis võimaldab oma liikmetel (keda peab olema vähemalt kaks) ühendada osa oma tegevustest, et arendada, parandada või suurendada nende tegevuste tulemusi, säilitades samal ajal oma individuaalsuse. Rühmal võib olla tsiviil- või äriline eesmärk. See äriühingu ja ühingu vaheline vahepealne struktuur, mille eesmärk saab olla ainult oma liikmete tegevuse laiendamine, loodi 23. septembri 1967. aasta määrusega2, mis on nüüdseks inkorporeeritud äriseadustiku artiklitesse L251-1 [arhiiv] jj.

Majandushuvigrupp registreeritakse kirjalikus dokumendis, mis sisaldab teatud hulgal teavet, ja see tuleb registreerida äri- ja ettevõtete registris (RCS).

Majandushuviühingu liikmed vastutavad võlgade eest solidaarselt, mis võtab osa selle intressist ja raskendab selle kasutamist.

Majandushuviühingul on aga eeliseks see, et sellele kehtivad väga paindlikud õigusnormid, eriti seoses aktsiakapitaliga (võimalus asutada see ilma kapitalita), eesmärgiga (mis võib olla tsiviil- või äriõiguslik) või organisatsiooniliste meetoditega. Majandushuviühingu eesmärgi sõnastamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu, kuna grupp võtab kolmandate isikute ees kohustusi juhtide mis tahes toiminguga, mis kuulub selle äriühingu eesmärgi alla.

Majandushuvigrupi valikut projekti kontekstis tuleb teha ettevaatlikult, see piirab vajadusel hilisema mitmekesistamise võimalusi ning lisaks on ettevõtte nime võimaliku muutmise kulud maksustamise seisukohast üldiselt liiga suured.

GIE koosneb mitmest ettevõttest. Selle grupi poolt värvatud inimene töötab nendes ettevõtetes osalise tööajaga.