Näotuvastus, tehisintellekt ja eetika: arutelu kogub hoogu

Õiguslik jälgimine – oktoober 2019.

Näoga maksmine krediitkaardi asemel, Amazoni kaamerate kasutamine kuritegevuse vastu võitlemiseks, nagu seda tegi Orlando politsei Ameerika Ühendriikides, sportlaste ja ajakirjanike liikumise haldamine Tokyo olümpiamängudel näotuvastuse abil või kodule lähemal, näotuvastuse testimine avalikel teedel, nagu Nice'is, on kõik projektid, mis panevad sind unistama... või unetuse käes vaevlema.

Olgu siis Euroopas või laiemalt maailmas, tekitavad üha rohkem reaktsioone need perspektiivid, mida näitavad tehisintellekti arengud koos näotuvastuse, häälejälgede töötlemise või emotsioonide äratundmisega.

Eelkõige eetilised küsimused on nüüd Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula von der Leyeni prioriteetide tipus.

Ta teatas, et kavatseb oma ametiaja esimese 100 päeva jooksul esitada seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on luua Euroopa koordineeritud lähenemisviis tehisintellekti inimlikele ja eetilistele tagajärgedele.

Samuti uuritakse võimalusi suurandmete abil innovatsiooni edendamiseks.

Euroopa Komisjoni loodud ekspertide rühm on inimõiguste austamist silmas pidades loonud aluse usaldusväärsele tehisintellektile.

Oma 2019. aasta aprillis avaldatud suunistes tuvastas ta kolm omadust: tehisintellekt peab olema

1. Seaduslik, tagades vastavuse kehtivatele seadustele ja määrustele;
2. Eetika, tagades eetiliste põhimõtete ja väärtuste järgimise; ja
3. Tugev, „nii tehniliselt kui ka sotsiaalselt, sest isegi heade kavatsuste korral võivad tehisintellekti süsteemid põhjustada tahtmatut kahju“.

Tehisintellektiga seotud eetika oli juba viimase andmekaitsevolinike rahvusvahelise konverentsi teema ning andis alust avalikuks deklaratsiooniks.

See mainib nii nende uute tehnoloogiatega seotud eeliseid kui ka riske, eelkõige eelarvamusi ja diskrimineerimist, mis neist võivad tuleneda.

See tuletab meelde mitmeid olulisi põhimõtet, mille eesmärk on tagada üksikisikute usaldus ja edendada innovatsiooni, sealhulgas lojaalsuse põhimõtet ja tehisintellekti süsteemide läbipaistvust.

Lõpuks propageerib see ühiseid valitsemispõhimõtteid rahvusvahelisel tasandil.

Samuti väärib märkimist, et 11. septembril lõi Euroopa Nõukogu ajutise komitee, mille ülesandeks on tehisintellekti arendamise, kavandamise ja rakendamise õigusraamistiku tingimuste analüüsimine.

Lõpuks käsitles Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet näotuvastuse küsimust 19. ja 20. septembril toimunud seminaril eesmärgiga avaldada teemakohane dokument 2019. aasta novembris.

Ja täna?

Kuigi eetiliste aspektide selgitamine on muidugi soovitav, kohaldatakse GDPR-i rangelt õiguslikust vaatepunktist täielikult näo- või hääletuvastussüsteemidele, mis kujutavad endast biomeetriliste andmete töötlemist.

Seetõttu on need andmed rangemalt kaitstud ja põhimõtteliselt nõuavad need andmesubjektide nõusolekut. Arvestades töötlemise tundlikkust, tuleb läbi viia ka mõjuhindamine. Selles kontekstis tuleks pöörata erilist tähelepanu eespool nimetatud aspektidele ja eelkõige diskrimineerimisohtudele, andmesubjektide mõistlikele ootustele ja töötlemise läbipaistvusele.

Ja ka:

• Prantsusmaal:

Oktoober on küberturvalisuse kuu.

Ligikaudu kolmkümmend partnerit, sealhulgas ANSSI ja CNIL, on pühendunud spetsialistide ja üksikisikute teadlikkuse tõstmisele turvalisuse ja digitaalküsimuste osas.

Alates 26. septembrist on CNIL heaks kiitnud kaks sertifitseerimisasutust.

• Euroopas:

Õigus olla unustatud ja veebipõhise nõusoleku kehtivus: kolm olulist Euroopa Liidu Kohtu otsust selgitavad õigusraamistikku.

1. oktoobri 2019. aasta otsuses kohtuasjas „Planet49“täpsustab kohus, et küpsiste abil teabe seaduslikuks kogumiseks ei piisa eelnevalt linnukese märkimisest: küpsiste paigutamiseks on vaja internetikasutajate aktiivset ja konkreetset nõusolekut.

Internetikasutajat tuleb teavitada ka küpsiste toimimise kestusest ja sellest, kas kolmandatel isikutel on neile juurdepääs või mitte.

See kohtuotsus toetab järelevalveasutuste, sealhulgas CNIL-i hiljutisi teateid küpsiste kasutamise tingimuste kohta.

Sisse 24. septembri otsus „Google’i” kohtaselgitab kohus, et õigus olla unustatud ei kehti süstemaatiliselt Euroopa Liidu välistele otsingumootoritele.

ELis kehtib see näiteks google.fr ja teiste Euroopa laienduste kohta. Samas on otsingumootori ülesanne rakendada ka meetmeid, et takistada internetikasutajatel juurdepääsu kõnealustele linkidele otsingumootori ELi-välistes versioonides mõnest liikmesriigist.

Kohtuotsuse lõpp on oluline, kuna kohus sätestab järelevalveasutuste kaalutlusõiguse: kuigi väljaspool ELi asuva lingi eemaldamine ei ole kohustuslik, säilitab asutus õiguse nõuda otsingumootorilt üldise eemaldamise, olles eelnevalt kaalunud asjaomase isiku õigusi ja teabevabadust.

Just seesama tasakaalustamine ongi teise kohtuotsuse keskmes. 24. september kohus kinnitab ... otsus GC ea v/ CNIL et tundlike andmete töötlemise põhimõtteline keeld kehtib ka otsingumootoritele, kuid igal üksikjuhul tuleb läbi viia analüüs linkide eemaldamist taotleva isiku põhiõiguste ja sellest teabest potentsiaalselt huvitatud internetikasutajate põhiõiguste vahel.

Kui otsingumootor viidet ei eemalda, kohustab kohus vähemalt kohtuandmete puhul esitama tulemused korraldusega, mis tõstab esile ajakohast teavet.